Kõladega kudumine

18.02.10- 19.02.10 käsitööga tööle koolituspäevadel oli kavas kõladega paela ja vöö kudumine. Seda vana ja arhailist kudumistehnikat õpetas meile Eneli. Paljud meist polnud enne sellise tehnikaga kokku puutunud, mis tegi asja huvitavaks ja ootused olid seda väärt, kuna töö käigus valmisid väga ilusad paelad ja vööd.

Eneli teadmisi jagamas

Eneli valmistatud kõlavööd.











Gunnari valmistatud kõladega oli väga hea sellist tehnikat harjutada, need on sellise töö jaoks loodud.

Kõlad ehk laosed on nelinurksed õhukesed lauakesed, tehtud pronksist, luust, nahast või sarvest, nende nurkadesse tehtud aukudest aetakse läbi lõimelõngad. Kõlasid veerandi võrra keerates tekib vahelik, kust veetakse läbi koelõng, sellise tegevuse tulemusel tekib mustriline pael. Võimalus on kõlasid erinevalt keerata ja tekitada mustreid. Mida rohkem neid kõlasid koos lõimelõngadega kõrvuti panna, seda laiema paela saame.










Ettevalmistused paela kudumiseks

Eestis on kudumisel tarvitatud korraga harilikult nelja kuni kahtkümmet kõla. Taanist on leitud sõbakaunistus, mille koe järgi on rehkendatud kõlade arvuks 178. Kangastelgedel kudumisest erineb kõlakudumine selle poolest, et lõimelõngade keerdumist üksteise ümber ei saa kangastelgedega tekitada.

Roller-pöör.
Arvuti loov kasutus.



Kõlapaela keerud.

Kadri oli kalanduspoest kaasa toonud huvitavad vidinad - “ roller-pöör” -, mille kasulikkusest saime aru, kui olime juba natuke oma esimest tööd kudunud. Roller-pööra peaks siduma iga lõimelõnga teise otsa. Kuna vidin ise on pöörlev, siis ei lase ta lõimelõngal keerduda ning selle tulemusel ei pea kudumist katkestama, et lõngasid lahti harutada. Käsitööga tegelev inimene paeb olema leidlik, vahest võib olla abi ka kalatarvete poest.

Reedel külastasime Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskust. Triin Iva tutvustas meile lahkelt Lõuna-Eesti keele kultuuri- ja käsitööalast sõnavara eri paikkondades.