Pildile püütud tuleloolased ERMi töötoas aastajagu päevi tagasi.
Tuleloolased saavad käsitöiseks aruteluks kokku korra kuus. Sellest, miks detsembrikuu kokkusaamine 4. detsembril nii oluline oli, saab lugeda Kadri kirjutatud kirjast MTÜ liikmetele
... nimelt tõmbame selle kohtumisega aastale joone alla ja
räägime oma rõõmud-mured ilusti ära, et saaksime puhta südamega uude aastasse minna.
Ehk siis võtame aasta kokku just selle mõttega, et mis läks hästi ja mida
annaks paremaks muuta või teisiti teha. Ja põhjus, miks me seda teeme juba
etteulatuvalt nüüd, mitte jaanuaris oma aastakoosolekul, on see, et kui
kellelgi on mingi ettepanek, mida oleks vaja koosolekul hääletada, siis me
saame sellest juba praegu rääkida ja siis on meil kõigil aega enne
jaanuarikoosolekut ka asjast mõelda, mitte ei pea ootamatult ja läbi mõtlemata
hääletama. Ja teeme nii, et kõik enne natuke mõtlevad ka sel teemal ja arutame
tõesti mõtteid, mida me ise muuta saame ja mis puudutavad MTÜ tegemisi. Teeme tasakaalukat kriitikat (ja kiitust) ning läbimõeldud
ettepanekuid ja mõeldes ikka sellele, et meie TuleLoo oleks just selline, nagu
me kõik soovime! Ehk siis tuleb üks tore Toomapäevaeelne Käraja, et ikka kõik
saaks Toomapäevaks korda ja hinged ja südamed puhtaks!
Aili võttis koosolekulkõneldu kokku sõnadega: Mured saidki ära räägitud. Ikka selleks, et kõneldust ka kasu tõuseks.
Oleme varasemalt üheskoos kokku
leppinud, et räägime asjadest nii, nagu need on. Elus on paraku nii, et õpitakse
rohkem ebaõnnestunud tegemistest,
apsudest või tegematajätmistest. Kindlasti oleme kõik seda kogenud. Kiitused on
küll toredad, kuid ainult kiitus ei vii edasi. Mõistlikum on kuulata ära ka see,
mis tusatuju tekitanud, teha järeldused ja siis sõbralikult ning üksmeeles edasi minna.