Tartumaa käsitöökoja ümarlaua-arutelu kokkuvõte

Tartumaa käsitöömeistrite ja käsitööharrastajate ümarlaud Tartumaa käsitöökojas II ülemaalistel käsitöökodade päeval.

Aeg: 27.10.2012
Koht: Esti Rahva Muuseumi näitusemaja

 
Osalejad: Aili Palm, Angelika Nöps, Astrid Hallik, Ellen Nukk, Helgi Kiik, Kadri Tomasson, Kaili Allika, Kaire Kollom-Vahtra, Kersti Ernits, Kristel Põldma, Luule Uibo, Maare Adamson, Maire Henno, Maire Pariots, Malle Käos, Meeli Kruus, Merle Ilm, Tiina Konsen, Tiina Põllu, Tiiu Orgmets, Virve Tuubel

Ümarlaua arutelul kaardistati Tartumaa linnades ja valdades käsitöövaldkonnas toimuv. 
Ümarlauda modereeris Tiina Konsen.

Ümarlauas osalejad otsustasid uuesti kokku tulla ja tegevusi konkretiseerida.
Kokkusaamise kohaks pakuti välja ERMi näitusemaja, kutsujaks Tartumaa Käsitöö Keskselts.

Listi halduriks nõustus hakkama Kersti Ernits.

Arutelud toimusid kolmes grupis, hinnati kolme aspekti:
1. mis on hästi, mis hetkel rõõmustab ja vajab hoidmist
2. mis häirib või kurvastab ja vajab muutmist
3. mida peaks tegema ja kuidas, et hästi toimiv ei halveneks ja muutmist vajav õnnestuks



NB!
Märksõnade ja lausete kirjaviis järgnevas loetelus on jäetud muutmata.

1.
Märksõnad - mis on hästi, mis hetkel rõõmustab ja vajab hoidmist?
- teadmine, oskused, õpetamine
- ERM
- õppeasutused- Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Kunstikool, Tartu Lastekunstikool, Tartu Rahvaülikool, Tartu Maanaiste Rahvakool
- turism
- käsitöö tarbijad
- majandustõusu saabumine
- head disainerid, meistritunnistused
- Tartumaa rahvarõivaste raamat
- ideede pank, koostöö ülõpilastega
- käsitöötegijate andmebaas
- tugev põlvkondade vaheline koostöö
- projektitoetused, nt käsitööga tööle
- rahvarõiva kirbukas
- vanade mustrite taaselustamine
- konkurssidel osalemine
- Tartu käsitööklubi konkurss-näitused
- materjalide kättesaadavus
- Ülenurme käsitööselts, maakondlikud käsitööseltsid
- Kaagvere ja Alatskivi ruumid
- Puhja mehed, Uhti, Eesti Põllumajandusmuuseum
- TRAKS, Tartumaa Kultuurikoda

2.
Märksõnad - mis häirib või kurvastab ja vajab muutmist?
- info ei liigu, teada saab tagant järgi
- käsitööl pole head ruumi (koolitusruum, hea valgustus, wc, seep)
- transport on kallis
- käsitööliste ja koostöö info
- kultuurikoja kalendri täiendus
- käsitöökohvikut ei ole
- KOV toetusega käsitöökohvik
- hea tasemega käsitöö õpipäev
- Tartumaa rahvarõivas, kokkuvõttev info, trükis, metoodiline materjal
- rahvarõivaste konsultant
- kindlustatud käsitöötegija
- Tartumaa käsitööliste kuukiri, koostöö olemasolevate trükistega, info vallalehes
- info liikumine käsitööliitu ja käsitööliidu trükistesse
- Tartus puudub käsitöökool, parem ülikool
- hea käsitööpood - kangast rahvarõivaste täiskomplektini, valgustus, hea eksponeerimine
- Tartu linnas / Tartumaal pole ühist käsitööüritust – tutvustamine väljapoole
- Tartumaa kultuuriprogramm
- Tartumaa rahvariided Tallinna peole
- kultuur on projektipõhine, arendus hea, edasiliikumist pole
- ainult käsitööga on raske ära elada
- naturaalmajanduslik käsitööpood – toode, vastu lõng
- ostjale kallis, tegijale odav
- konkurents odavalt tegijalt (olemas materjal vanast ajast)
- käsitööliste kollegiaalsus hinna määramisel (tööaja arvestamine hinna sisse)
- koolitus – hindab, kui endal oskus
- giid viib turistid poodi


3.
Märksõnad - mida peaks tegema ja kuidas, et hästi toimiv kestaks ja muutmist vajav õnnestuks?
- käsitöö müük peaks olema seal, kus on ostujõuline klient. Sest nõudlus on küll olemas, kuid toetus sobiva pinna leidmseks on keeruline.
- ka riigi poolt võiks olla käsitöö tootmise maksustamine soodsam/toetavam
- raha liigub pimedas, s.t klient tuleb poodi peale oma tööpäeva lõppu, 17-12.
- parandada giidide tööd, neid ei pea extra tasustama! Kas giididel on olemas oma aukoodeks? Või hoopis neid rohkem käsitööalaselt harida, et nad teaks infot jagada.
- vajalik on mõttemalli muutus. Tartu ei ole kesklinn, on ka äärelinna poekesed, nt Karlova.
Parkimiskoht on tasuta. Turismiinfole teha käsitöökaart, jagada hotellides.
- giidiga koostöö, viia turistid bussiga ka kaugemale kesklinnast (Tallinnast).
- turist, kes tuleb omal käel
- käsitööga koos võiks müüa napsi. Tuleks poes millegagi kinni hoida, meelitada. Individuaalne lähenemine/müük. Kohe ka õpituba või telekas jooksma panna tutvustav video, kuidas konkreetset eset/tehnikat teha.
- Raadil 20.augustil nt kanda rahvarõivaid või rahvuslikke rõivaid, seal jalutada, piknikku pidada. Võks olla taluturg. Sama 24.veebruar. Tartus või Tartumaal – Ülenurme, Alatskivi.
Propageerida!
- info vahetus ja levik väljapoole Tartumaad!
- NB! Vana-Tartumaa rahvarõivaste raamat välja anda. Kes sellega tegeleks? Kes juhiks projekti? Häbiasi, et ERMi linnas pole oma raamatut!
- virtuaalne ruum – list. Nimi Tartumaa käsitöö, Tartumaa käsitöölised. Kersti Ernits. Listiga liitumine vabatahtlik.
- uurimistöö muuseumis vaja ära teha. NB! Kõik esemed tuleb ära uurida! Kaardistada, mis on juba olemas.
- koostöö ERM-iga, keeletoimetaja, fotograaf, ajalugu, jne.
- kord kvartalis või 3 x aastas kokku saada, arutada asju. Näitused, meistrite aasta.
- info peab olema teada paar aastat ette. Alati enne kokkusaamist peaks olema kindel teema, mida arutada. 
- 1 x kvartalis kokkusaamine, räägitakse järgmise ajavahemiku plaanid. - infovahetus, kes kus käis, mida tegi, mida nägi.
- raamatu jaoks on raha olemas – Astrid Hallik.

Koostööpartnerid ja toetajad:
Tartu Käsitööklui, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, ÜKRS Nurmenukk, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuuriseltside Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital Tartumaa ekspertgrupp