Hilissuvine põhjamaa ja uksele koputav sügis, mis siinkandis on eriti lummav oma lõpmatute rabade ja soodega. Nüüdseks olen siin juba harjunud ja kohanenud. Pole see eluolu Eestiga võrreldes midagi erinev, mõningad nüansid välja arvata muidugi. Suvised valged ööd, kus pimedaks ei lähegi ja mõnusalt lumine talv oma rõõmudega.
Kahjuks ,või samas ka õnneks, sattusin peale "Käsitööga Tööle2" koolituse läbimist hoopis ,oma suurte käsitööettevõtte loomise plaanide juurest, just siia - kargesse Põhja-Soome maakonda Pohjos-Pohjanmaale Oulu lääni Pudasjärve valda Pudasjärvile.
Ees ootavate riskide ja toimetuleku mõtete juurest hoopis kargesse rahulikkusesse. Loobusin ja samas võitsin omale aega järelemõtlemiseks-mida ma siis ikkagi ootan ja loodan? Mida ja mis minu jaoks käsitöö üldse tähendab ja on ?
Kevad tõi ahvatleva tööpakkumise Pudasjärve Koduloomuuseumisse, mille rõõmuga vastu võtsin. Hirmu ja rõõmuga asusin tööle. Kartsin oma keeleoskuse pärast, mis pole just hiilgav ja ka selle pärast, et ei tunne ju kohalikku ajalugu piisavalt hästi. Õnneks on siin välja antud põhjalik kohaliku ajaloo raamat, millest oli palju abi.
Muuseum on külastajatele avatud juunist kuni augusti lõpuni, seejärel konserveeritakse kõik vajalik talveks.
Üheks minu tööülesanneteks oli ka tekstiilide hooldus. Selle käigus avastasin villakorvist villa alt nõeltehnikas kootud sukad. Arhiveerimata ja ilma igasuguse teabeta. Peale sukkade puhastust ja arvele võtmist toimus koduloo nädala raames ka väike esitlus ja nõeltehnika tutvustus muuseumis. Külastajate sõnul mäletasid mõned veel oma vanaema nõelaga kudumas ja üks oli isegi õppinud tehnikat oma 40-50 aastat tagasi.
Muuseumis, mis avati 1960 aastal, võib näha siinkandi elu-oluga seotud esemeid ja ehitisi. Meil on olnud suhteliselt sarnane talupoeglik ajalugu. Muuseumi kõrval asub Pudajärve kaunis puukirik ja selle kõrval surnuaed,mida ümbritsevat aeda katab euroopa pikim puitkatus.
Kuna muuseumitöötajad on palgatud vaid suveperioodiks, siis talveks olen vaikselt teinud eelluuret oma käsitööoskuste rakendamiseks, kuid sellest on esialgu veel vara rääkida.
Lõpetuseks mõnigaid pilte muuseumist ja soojad hilissuvised tervitused Enelilt!
Kivisse uuristatud tinuliste ja nööpide vorm.
Nõeltehnikas kootud sokid.
Karusnahast lapiainelised saapad, säärised ja kott.
Pohjos-Pohjanmaa rahvariiete juurde kantav siidist pitsilise äärega pottmüts "tykkymyssy".
Eneli on MTÜ TuleLoo liige, kes nüüd Soomemaal tegutseb ja meid Soome kultuuriga kursis hoiab :)
ReplyDelete