Intervjuu tuleloolase Elliga

Käsitööharrastus on Sinu elus olnud juba kaua. Millal see algas?

See algas siis, kui ma olin 26 aastane. Tööd ei olnud ja lapsega olin kodus ja siis kuulutati välja kudumise ring Elvas. Siis ma läksin sinna ja sattus selline vahva seltskond kokku. Me hakkasime koos käima. Nüüd viimased aastad olen ma käinud siin rahvaülikoolis. Õpin muudkui juurde, et siis teistele jälle uusi asju edasi õpetada.

Milline on Sinu lemmik-käsitööliik, mida sa väga armastad teha?

Praegu süstikpits, aga muidu meeldib ikka heegeldamine ja lapitöö ka.

Kui peaksid nende kolme vahel valima, mida Sa valiksid?

Pitsi.

Kus ja millal seda õppisid?

Sel kevadel Rahvaülikoolis. Sain tunnistuse ja õpetan nüüd teisi. Paljusid huvitab.

Nimetasid lapitööd. Räägi sellest!

Mulle meeldib inglise lapitöö, see on selline, mida saab käsitsi teha. See meeldib mulle. Eelmisel laupäeval käisin just ja kinkisin lapiteki kolmekümnendaks pulmaaastapäevaks, topeltlaia tekk. Selle mõõdud on 2,4 x 2,2 m.

Aga suuremaid töid on tehtud teisigi. Olen heegeldanud kardinaid, ühe suure päevateki olen ka heegeldanud.

Need on siis mingil varasemal eluperioodil tehtud asjad?

Jah, siis kui heegeldamine istus paremini. Vanasti ei olnud käsitööajakirju saada ja siis Saksamaalt, mis saadeti, neis oli enamjaolt kõik heegeldamise asjad. Ei olnudki midagi muud väga võtta. Praegu on ju Internet, vaata siit ja sealt, otsi igalt poolt.

Kas on mingi töö, mille üle Sa uhkust tunned?

Jaa, ühele lõpetajale tegin maani pika vesti. Selle üle on mul küll hea meel.

Räägi oma päevavarjust ka!

Ah see! Selle ma tegin, 2007. aastal, kui Elvas oli selline üritus nagu Straussi kuningriik. Kuna mul ei olnud sellist uhket korseti peal kleiti, siis ma tahtsin, et mul oleks midagigi erinevat sellest, mis teistel oli. Ja siis see tuligi.

Kuigi su tegemistel on tempo taga, leiad sa ikka aega endale asjade tegemiseks ka?

Jah, ikka. Kui on tahtmine, siis teen.

On Sul midagi parasjagu käsil?

No ma hakkasin viimati tegema iiri pitsi tehnikas pluusi.

See vist võtab palju aega?

Tohutult. Heegeldamine läheb ruttu aga pärast kokkupanek, see võtab palju aega.

Kui palju aastaid oled nüüd juba käsitööga tegelenud?

30 aastat.

Kuidas Sulle tundub, kas oled tänaseks jõudnud sellisesse järku, et ei peagi alati haarama mustrilehe järele, vaid saad hakkama ka ilma?

Jaa, mõningate asjade puhul. Näiteks, kui mul tuleb mõni mütsi-mõte. Nagu ma möödunud kevadel tegin need mütsid koolilõpu tööks.

Mitu neid sai?

20

Mis neist tänaseks saanud on?

Need on ammu endale omanikud leidnud. Ma olen juba uued teinud, viimased 25 saatsin just Otepääle.

Mütsitegemise mõte tuli sellest, et ma magasin maha, kui õpetaja ütles, et igaüks peab mingi toote tegema. Ma ei tea, mingi kolm nädalat oli aega selle toote esitamiseni. Ja siis ma korraga kuulen, et keegi räägib mingist tootest, siis tuli kiiresti tegutseda. Valmis nad said.

Millised Sinu mütsid on?

Minu mütsid on heegeldatud. Sinna peale on tikitud lilled ja lisatud ka pärleid.

Sa hakkasid oma mütse tegema juba varem. Kust Sa üldse selle peale tulid?

See tuli sellest, et ma ei leidnud poest ühtegi mütsi, mis mulle meeldinud oleks. Ja kõik asjad sünnivadki mul nii. Kui tuleb vajadus, siis tuleb ka idee. Nii et, kui mul on vaja midagi ja ma ei leia poest ja mulle ei meeldi see, mis on tehtud ja kuidas on tehtud, siis hakkan ise mõtlema ja tegema asju omamoodi. Müügil on palju lohakat käsitööd.

Milline on Sinu tavaline päev käsitööga koos?

Hommikul ärkan üles, siis hakkan masina peal kindaid kuduma. Koon kuni pealelõunani. Siis hakkan kindaid tikkima ja päris õhtul teen muud käsitööd. Kas teen siis lapitööd või midagi muud.

Nii et päev on täis käsitööd?

Jah, hommikust õhtuni.

Ma tean, et Sa juhid Elvas üht käsitööringi. Räägi sellest!

See on meie Elva käsitööklubi „Nobenäpp“. Käivad naised koos ja nii me seal siis tegutseme juba neljas aasta. Mina olen selle klubiga seotud selle algusest peale.

Kui palju seal inimesi koos käib?

No vahelduva eduga kümmekond. Noori ja vanemaid, pensionäre on siiski rohkem. Eks see on ühtlasi nii sõprusklubi kui ka tegutsemisklubi. Nii ühte kui teist. Ühiseid üritusi on meil ka. Me peame koos sünnipäevi ja jõulusid. Igal kevadel on meil ka näitused.

Sa ise täiendad ennast käsitööalaselt kogu aeg. Mis on selle täiendamise juures kõige raskem?

Elvast Tartusse käimine. Ja vajaliku materjali leidmine on ka raske. Näiteks süstikpitsi kohta ei ole üldse materjali saada. Internetis, mis on, on enamjaolt vaid galeriid. Vaatad seda pilti, aga kui sa nii põhjalikult ikka ei oska veel, siis on raske sealt pealt midagi järele teha.

Oma käsitööklubis puutud palju kokku inimestega ja nende huvidega, milline käsitöö inimestele meeldib?

Igasugune käsitöö. Eelistusi ei ole. Kui tuli välja see Haapsalu salli raamat, siis taheti seda. Mul ei jäänudki muud üle, kui osta raamat ja hakata õppima selle raamatu järgi ja hakata neid õpetama.

Mida ootad elult järgmisena? Mis võiks Sinu elus toimuda järgmisena? Sinu unistus?

Unistus on. Töötuba tahan.

Oled selles suunas samme juba teinud ka?

Jaa, palehigis teen tööd selle nimel. Loodan, et sel aastal saavad seinad püsti. Meie majal on üks vana veranda, selle lõhume maha ja siis selle asemel ehitame töötoa.

Mis seal siis toimuma hakkab?

Hakkan õpetama kõike, mida ma ise oskan. Praegu me tegutseme üüripinnal. Tulevikus siis hakkame kohtuma sellel uuel pinnal - minu kodus. Eks ma sellepärast tahangi seda, et oleks lihtsam. Muidu iga kord tassi suure kotiga neid raamatuid ja ajakirju. Uues töötoas saab olema nii, et kõik on kohe käepärast võtta. Ja kangasteljed on mul ka kodus üles seatud, huvilised saavad seal siis kududa.

Sa teed palju käsitööd. Kus sa oma töid müüd?

Tallinnas ja nüüd ka Soome läksid mütsid ja kindad.

Kuidas jõudsid su tööd Soome?

Sai niimoodi, et sattusin Elvas käsitööpoodi ja seal oli üks naine, kes peab Soomes ise ka käsitööpoodi. Ja teda huvitas minu töö. Tema ostis minult kohe mõned asjad ära ja ütles, et kuna ta käib siin aegajalt, saame ka edaspidi samamoodi koostööd teha.

Nii et postimaksu maksma ei pea?

Ei, tema ise tuleb ja võtab minu kauba kaasa. Ja siis on veel üks internetipood, mis aegajalt mu töid müüb.

Kuidas tundub, kas käsitööharrastus toob leiva lauale?

Noh, abiks ikka on. Põhileib tuleb ikka pensionist.

Millega tegeled veel peale käsitöö?

Mulle meeldib laulmine. Käin laulmas Elva naiskooris ja Elva kirikukooris. Aga laulmisega tegelen juba üsna ammu. Nii et nii kaua, kui end mäletan, nii kaua olen ka laulnud. Praegu laulan kahes kooris, varem laulsin Viljandi segakooris.

Sinu pere?

Minu peres on praegu kaks liiget: mina ja minu poeg. Aga üldiselt on mul kolm last ja viis lapselast.

Kas sinu käsitööhuvi on neile ka edasi kandunud?

Pojad tegelevad kõik ühel või teisel moel käsitööga. Minia on mul maalikunstnik. Nii et käsitöö on meie peres nii või teisiti. Eks ma mõtlen ikka neile ja soovin, et nad kõik ikka terved oleks. Siis on jõudu tööd teha. Ja muidugi loodan, et minia saaks oma kooli lõpetatud.

Oled ka tubli „Tuleloo“ liige, mis sa sellest ühingust arvad?

Mulle meeldib olla Tuleloos. Sel talvel sain ma ennast küll sellele vähe pühendada, kahjuks. Mulle meeldib see seltskond ja see ühine tegemine. Kõik see kooslus ja need ühiste huvidega inimesed. Arvan, et igati tore ühing.

Mis on sinu meelest kõige tähtsam iseloomujoon inimeste juures, mida sa hindad?

Abivalmidus.

Mis on see omadus, mis sind inimeste juures tõsiselt ärritab?

Ükskõiksus.

On sul oma moto? Või näiteks mõni mõte, mis sind elus edasi aitab?

(mõningase mõtlemise järel) Vaata see, mida ma igal hommikul teen. Kõik naeravad seda. Mul on peegel pandud kodus. Kui ma tõusen, näen ma kohe ennast peeglist. Ja siis ma vaatan peeglisse, panen prillid pähe ja ütlen: „Tere hommikust, ilus inimene! Täna tuleb kena päev!“. Ja see aitab! See annab kohe sellise positiivse laengu päevaks. Keegi mind ei kiida, ise tuleb ennast kiita. Ikka selleks, et päev üle elada.

Kas pole mitte tore mõte!!! Väärib järeletegemist, kas pole!? (küsitleja Meeli Pärtelpoja kommentaar )

Vaata pilte Elli töödest!
Elli tehtud mütse saad näha kahest eelnevast blogipostitusest.